Kiire pilguheit

Mis on airsoft?

Räägime lühidalt sellist põnevast militaarsportlikust alast, nagu airsoft.

Mis asi siis on airsoft?

Airsoft on militaarne mäng, kus realistliku välimusega relvadest lastakse vastasmängijate pihta plastikust 6 mm kuulidega ehk BB-dega. Erinevalt paintballist kuulides sees värvi ei ole ning tabamuste tunnistamine käib aususe peale. Üldiselt ka tabamused ei ole nii valusad ehk sinikad on pigem harvad.

Relvad on airsoftis väga realistliku väljanägemisega ning esimese hooga näevad need välja nagu päris. Kuuli liikumapanemiseks vajalik energia tekitatakse automaatidel tavapäraselt elektrimootori abil, mis paneb ringi käima hammasratta ning omakorda liikuma silindris kolvi, mis tekitabki vajaliku suruõhu. Kasutatakse ka erinevaid gaasil ning suruõhul töötavaid süsteeme, mis ei ole nii levinud. Püstolite puhul paneb kuuli enamasti liikuma CO2-kapsel või täitegaas (enamasti roheline gaas ehk green gas). Odavamad püstolid on ka vedruvinnastatavad, kuid see on rohkem laste mänguasjade pärusmaa. Leidub ka elektrilisi püstoleid aga nende lasketugevus üldiselt jääb tublisti gaasil töötavatele alla. Suurema kuuli algkiirusega on automaatid, poolautomaatsed täpsuspüssid (DMR ehk Designated Marksman Rifle), mis töötavad samuti (enamasti) elektri jõul. Veelgi suurema kuuli algkiirusega on vedruvinnastatavad täpsuspüssid (ehk snaiperpüssid), mis on mõeldud pikema vahemaa pealt tulistamiseks.

Algajatele sobilik on osta elektriline automaatrelv ning soovi korral kõrvale ka gaasiga töötav püstol.

Alustamine

Kuigi tulihingeliste harrastajate varustus võib maksta sadu ja tuhandeid eurosid, siis alustamiseks pole palju vaja.

Kõigepealt tasuks proovida ala rendivarustusega, mille maksumus on üldiselt vahemikus 15-20€ ning selle eest saab automaadi, paki kuule ja kaitsemaski või prillid. Mõned rentijad pakuvad ka militaarvorme laenuks kuid üldiselt piisab tumedamast riietusest, mida sa ei karda määrida ja lõhkuda. Kaitsta tasub eraldi veel käsi (sobivad näiteks töökindad), nägu salliga ja pähe mingi müts. Toimuvaid mänge leiad näiteks suurimast eestikeelsest airsoftifoorumist: www.airsoftfoorum.ee. Loe kindlasti läbi ka reeglid. Sealjuures pane tähele, et vene kogukond kasutab pisut erinevaid reegleid ning need võivad olla igal mängul veidi muudetud kujul. Seega loe iga mängu korraldajapoolne info hoolega läbi.

Kui proovisid mängu järele ja soovid päris oma varustuse osta, siis tegelikult soovitatud minimaalse varustuse nimekiri ei erinegi oluliselt rendivarustusest:

  • Automaat
  • Kuulid
  • Prillid/mask

Paari-kolmesaja Euro eest saab juba täiesti toimiva varustuse. Müüakse küll kõikvõimalikke lisatarvikuid, kuid enne nende ostmist tasub veidi lugeda ja uurida ning mängu kogeda. Siis on selgem, mida just sina endale soovid ja vajad.

Hiljem võid mõelda näiteks järgmistele lisavarustuse elementidele: salved, kuulide kiirlaadija mid-cap salvedele, taktikaline vest, raadiosaatja (PMR446 8 vabakanaliga), näokaitse, kiiver, saapad (kõrgemad, peavad kaitsma hüppeliigest), vorm (kamuflaažimustriga), erinevad lisad relvale (sihik, taskulamp jpm), tühjade salvede tasku, püstol ja sellele kabuur.

Ohutus

Väga suurt tähelepanu tuleb pöörata ohutusele. Mängu aladel on väga palju ohtlikke kohti näiteks maja põrandas augud, kaevud, teravad esemed jne. Pädevamad korraldajad üritavad alati enne mängu ohtlikumad kohad ära märgistada kas siis lindiga või katavad augud kinni aga selle peale ei tasu jääda lootma. Mängul on adrenaliin laes ja see hajutab tähelepanu. Alati vaata kaks korda enda ette enne, kui kuhugi hüppad, astud, lamad jne. Väga suurt tähelepanu pööra kaitseprillidele, vahet ei ole kas oled mängu alalt eemal, surnualas vms — ALATI hoia prillid peas. Nii, kui jõuad mängule ja hakkad varustust selga panema, siis esimese asjana prillid pähe. Kui mäng läbi on ja hakkad varustust seljast maha koorima, siis viimase asjana võtad prillid eest. Kui näed kedagi relva toruga enese teadmata enne mängu algust sind või teisi sihtimas, siis kutsu ta korrale. Kindlasti jälgi ka ise kuhu oma relva suunad ja kuhu proovilaske teed. Proovilaske ära kindlasti tee lähedal asuva posti või puu pihta kuna kuulid võivad põrgates tabada sind või kedagi teist.vorm (kamuflaažimustriga), erinevad lisad relvale (sihik, taskulamp jpm), tühjade salvede tasku, püstol ja sellele kabuur.

Akud

Relvaga tuleb enamasti aku ja laadija kaasa (kallimate mudelitega ei pruugi, kuid see on enamasti ka juurde märgitud). Levinud on, et kaasa tulev aku on NiMH või NiCd tüüpi, enamasti 8,4 v (või 9,6 v) ning üsna lihtsakoelise laadijaga. Relva ning aku ühenduseks on levinud Mini-Tamiya otsik.

Suur osa kogenumaid mängijaid otsustab kasutusele võtta LiPo-tüüpi akud, mis pakuvad väiksema suuruse juures rohkem mahutavust, peavad õige kasutamise juures kauem vastu ning suudavad korraga enam voolu välja anda. Tavapärane LiPo aku pinge on 7,4 v ning suuremat laskekiirust (kuule/minutis) soovivad mängijad kasutavad 11,1 v akut. Viimaste mahutavus on üldiselt väiksem. Ühe LiPo-elementi pinge on 3,7 v ehk siis 7,4 v akud on kahe elemendiga (2S) ning 11,1 v akud kolmega (3S). Vahel väljendub see selgelt nähtavates omavahel juhtmetega ühendatud erinevates akupulkades aga mõnikord on akud ka vaatamata mitmele elemendile ühes tükis. Erinevad akud on mõeldud erinevatesse relvadesse mahutamiseks.

Tihti müüakse LiPo akude laadimiseks kaasa odav laadija, mis enamasti on piisavalt nutikas et akusid mitte üle laadida. Siinkohal aga saab nende aru otsa. LiPo akude puhul tuleneb nende kogupinge erinevate elementide summast. Odav laadija ei saa aru, mitu volti on igas üksikus pulgas. Sellega tekib oht laadida üks pulk üle ning teine jääb tühjemaks. Tulemuseks võib olla aku paisumine ning halvemal juhul võib selline aku süttida või lausa plahvatada. LiPo akude puhul tuleks nende hoiustamiseks kindlasti hankida spetsiaalne tulekindel kott ning miks mitte ka hoiustada neid suuremas savipotis vms anumas, mis aitaks hullema õnnetuse ära hoida. Akude eluiga aitab pikendada ja halba juhtumast takistada nende õige laadimine, kontrollimine ja hoiustamine. Ühe akupulga pinge ei tohiks langeda alla 3 v, soovitatavalt isegi hoida see kõrgemal. Akut ei tohiks ka üle laadida ning erinevad elemendid peaksid olema sama pingega. Akut aitab korralikult laadida nö “tark laadija”, mis suudab iga elementi eraldi kontrollida ning laadida. Üks selline näide on IMAX B6 nimeline laadija. Lisaks sellele tasuks ligi võtta aku laetuse kontrollimiseks spetsiaalse väike elektroonilise näidikuga seade, mis ütleb ära iga elemendi pinge. Asjalikumad sellised seadmed tõlgendavad pinge ka nö “lollikindlaks” 100% skaala näiduks ja suudavad isegi erinevate elementide pingeid tasakaalustada, tõmmates kõrgema pingega elemendid madalama pinge peale.

Akut valides tasub enamasti jääda 7,4 v LiPo juurde, kuna 11,1 v akud kipuvad relva komponendid kiirelt läbi kulutama. Suurema pingega aku sobib pigem kogenumale kasutajale, kes oskab oma relva vajadusel ka järele aidata, et see suurema pingega toime tuleks. Loomulikult on üks näitaja aku puhul selle mahutavus ehk mitu mA selles on. Mida suurem, seda parem. Veel üks väga oluline näitaja on aku puhul selle C-number. Mida suurem on see number, seda enam suudab aku korraga voolu välja anda. See muutub eriti tähtsaks juhul, kui relva on paigaldatud pisut võimekam mootor jms. Liiga nõrk aku võib tulemust tagasi hoida ning kehvemal juhul samuti aku liigsest pingutusest süttida. Pinge (v), mahutavus (mA) ning korraga väljaantav vool (C) on tihti sellises omavahelises suhtes, et soovides enamat ühest numbrist, tuleb loobuda pisut teistest.

Akust kättesaadava voolu hulka mõjutab ka valitud pistik. Vaikimisi Mini-Tamiya vahetatakse sellisel puhul mõne teise vastu, mis voolu paremini läbi laseb. Eestis levinud selline pistik on näiteks XT60 aga kasutatakse ka XT30, T-connector, Deans jpt otsikuid. Valik on määrav puhul, kui on soov sõbrale akut laenata või ise mõnda laenuks saada. Kui aga endal on piisav akuvaru olemas, siis tuleb vaid relval pistik vahetada ning sama teha ka iga uue ostetud akuga. Loomulikult peab ka laadijal sobilik otsik olemas olema. Odavad laadijad kasutavad aku küljes olevat teist pistikut (Mini-Molex), IMAX B6 jt võimekamate laadijate külge saab sobiliku otsa ise kinnitada. Need laadijad laevad akusid relva külge kinnitatavast otsikust ning Mini-Molexit kasutavad vaid laetuse kontrollimiseks.

Kui inglise keel on suus, siis loe lähemalt akudest siit.

Ei leidnud, mida otsisid?

Võid kirjutada meile ka siia lehele →
(Facebook Messengeri ikoon all paremas nurgas)